29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile.
Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond. Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta. 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk. 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk
Esimene, 500 m pikkune ühisvoolne kanalisatsioonitorustik Kuressaare linnas on teadaolevalt ehitatud 20. sajandi esimesel kümnendil. Torustik on ehitatud puidust, ruudukujulise ristlõikega ning see asub Tori linnaosas. Kaasaegse tsentraalse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sünniajaks võib siiski pidada 1950. aastate lõppu, mil valmis linna Nurme (praeguse Smuuli) tänaval keskkooli hoone.
1965. aastaks oli juba ehitatud 1,4 km malmveetorustikku ja 0,7 km keraamilist kanalisatsioonitorustikku. Joogivesi saadi Nurme t. puurkaevust, heitveed juhiti puhastamata Põduste jõkke.
1967. aastal võeti kasutusele linnast kahe kilomeetri kaugusel asuv Unimäe veehaare nelja toorveepumplaga. See võimaldas linnas välja ehitada avalikke tänavaveevõtu punkte, mida 1975. aastaks oli kokku 29. Reoveed juhiti aga endiselt merelahte ja Põduste jõkke. Kuna Unimäe veehaarde veevarud olid piiratud (lubatud tarbimine maksimaalselt 2400 m³ ööpäevas) ja pealegi oli kasutatav veehorisont välisreostuse mõjude eest halvasti kaitstud (intensiivne väetamine põllumajanduses, läheduses asuvad farmid, Lihakombinaat, Aste Juveelitehas), veetarbimine aga üha kasvas, tekkis vajadus uue, suurema tootlikkuse ja kaitstusega veehaarde järele.
1981. aastal võetigi kasutusele Tõlli-Ansi veehaare. Veehaare asub linnast 9 km kaugusel ja tema tootlikkus on 8000 m³ ööpäevas. Kuna käiku jäi ka Unimäe veehaare (Tõlli-Ansi ehitati valmis vaid osaliselt), oli endiselt vajadus vee töötluse järele.
1980. a. valmis Unimäe veetöötlusjaam, kus peale vee stabiliseerimise toimus ka pidev kloreerimine, vältimaks joogivee bakterioloogilist reostust. 1970. aastate algusest kasvas veetarbimine järsult, seda just tööstuse ja kommunaalmajanduse valdkonnas. Põhjuseks oli ametkondlike puurkaevude reostumine. 1970-te aastate lõpuks oli veemajandus eesti linnades sattunud kriitilisse seisu. Arvestades olukorda ühendati vee-ettevõtted (v.a. Tallinn) ja kombinaatide juures tegutsevad veeosakonnad ühtseks ettevõteks. Nii sündiski 1981. aastal ENSV MN korraldusega Veevarustuse ja kanalisatsiooni Tootmiskoondis. Sinna kuulusid Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu ja Viljandi VK tootmisvalitsused, 11-e linna kommunaalkombinaatide veeosakonnad ning seadistusjaoskond. Kokku hakkas nimetatud koondis teenindama 45 linna ja linnatüüpi asulat. 90-te aastate algusest hakkas toimuma munipalitseerimise protsess ja koondis likvideeriti 1995. aastal.
Lühikokkuvõte järgnevatest aastatest. 1992.a. 17.jaanuaril riigiettevõtte RE Saare Vesi moodustamine. Selleks ajaks on Kuressaare linnas ühisvee-võrgutorustikke 42,1 km ja ühiskanalisatsiooni torustikke 29,5 km.
1994.a. Kuressaare linnavalitsus asutab munitsipaalettevõtte Kuressaare Veevärk.
1996.a. Unimäe veetöötlusjaama rekonstrueerimisega viiakse joogivee töötlus vastavusse EL nõuetega. Munitsipaalettevõtte Kuressaare Veevärk kujundamine äriühinguks Aktsiaselts Kuressaare Veevärk.
2000.a. Hoogsa ehitustöö tulemusena on Kuressaare linnas ühisveevõrgu torustikke juba 62 km ja ühiskanalisatsiooni tänavatorustikke 43 km.
2001.a. Roomassaares Kullimäe reoveepuhastusseadmete renoveerimise lõpetamine.
2004 – 2010 aastatel teostati Ühtekuuluvusfondi ja Eesti riigi kaasrahastamisega suurprojekti "Läänesaarte alamvesikonna veemajandus Saare maakonnas". Kuna projekt oli sedavõrd mahukas (selle maksumuseks kujunes üle 24 mln euro) ja hõlmas 14 omavalitsust, siis otsustati selle projekti teostajaks valida AS Kuressaare Veevärk See tõi kaasa suuri muutusi ettevõtte arengus – seni vaid linnale kuulunud ettvõttest sai 14 omavalitsusele kuuluv ettevõte. Vallad andsid mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali AS Kuressaare Veevärgile üle projektiga seotud veemajanduse varad. Projekti teostamiseks tehti 30 riigihanget ning sõlmiti 50 lepingut.
Selle projekti raames ehitati ja rekonstrueeriti Saare maakonnas 72 km veetorustikku, 55 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, 88 reoveepumplat, 21 reoveepuhastit, 26 puurkaevu. Projekti tulemusena on selle teostamise piirkonnas 97 protsendile elanikele tagatud puhas EL nõuetekohane joogivesi ning 95 protsendile elanikest kanalisatsiooniteenus. Kaasajastati juhtimissüsteemid – uus kaugseire süsteem koos keskusega hõlmab 150 objekti.
2011-2013 aastatel teostati Ühtekuuluvusfondi rahastamisel Kureessaare reoveekogumisala veemajandusprojekt.
Projektide kohta on lähem info Projektide lehel.